Mängu-, lühi- ja dokumentaalfilmid
Mäletan, et esimest korda sain videokaamerat käes hoida aastal 1991-92, kui sugulastel oli suur VHS kaamera.
Sain seda kaamerat ka veel mõned korrad kasutada. Filmimise ajal tegin sellist "kavalust", et filmisin asju just sellises järjekorras, nagu video tulema pidi. Monteerimise võimalust aastal 1992 mul veel polnud.
Sellest ajast filmitud koduvideod paraku minu arhiivis säilinud pole.
1992.a tutvusin kahe toreda soomlasega: Maija-Sisko Satokangase (YLE ametiühingu liider) ja Lauri Niemeläga (YLE TV2 loodussaadete toimetaja). Lauri tegi Lahemaa Rahvuspargis loodusfilmide sarja "Luonto on vielä meidän" esimest osa "Kansallispuistossa".
Tänu Laurile sain proovida YLE2 montaažistuudios oma hilisemat reisivideot kokku monteerida.
Edaspidi olen kasutanud mitmeid pihukaameraid. Alguses miniVHS, HI8 meediumitele salvestavaid ning hiljem uuemat tehnoloogiat - miniDV kassetile salvestavaid aparaate. Peamiselt tegin matka- ja reisivideoid, sekka mõni koduvideo.
Monteerimine toimus läbi videomagnetofoni, kus kaameralt mängis maha originaanalvideo ja muusikakeskusest tuli juhtmepundar, mis tõi videomaki helikanalisse audiosignaali. Selliselt primitiivselt siis toimus mu elutoa põrandal montaaž.
Kaks laenatut videokaamerat olen ka korralikult hukka saatnud. Põhjuseks veest ja niiskusest tingitud probleemid. Laenatud asjadega kipub nii minema jah...
Kui 2001.a Rakvere Põhikooli tööle asusin, siis algas uuem ajastu minu videotöödes. Oli olemas pihukaamera Panasonic NV-GS17, mis oli tõeliselt hea tööloom! Tegin tutvust ka tarkvaraga, millega monteerida filmitut.
Nagu paljudele algajatele kohane, oli ka minul esimeseks montaažitarkvaraks WINDOWS XP MovieMaker. Ajapikku jäi see tarkvara minu soovidele jalgu ja avastasin uusi: ULEAD, PINNACLE, SONY VEGAS. Muidugi nende vanemaid versioone. Praeguseks on nendel tarkvara ka kobedalt arenenud.
Samas koolis tegin esimese muusikavideo KANA (Ans. KALA "Mu pruut" ainetel) ning 15minutilise lühifilmi "Halb päev".
Aastal 2006 lõpus puutusin kokku profimaailmaga. Saatus viis mind kokku LineFilmi omaniku Mati Metsjõega, kelle abil sain tarkusi juurde nii teoorias kui praktikas. Selle eest Matile suur tänu!
13. veebruar 2008 linastus esimene pikem mängufilm "Ohtlik avastus", mida pean uueks tasemeks enda operaatoritöös ja montaažikogemuses.
Sain seda kaamerat ka veel mõned korrad kasutada. Filmimise ajal tegin sellist "kavalust", et filmisin asju just sellises järjekorras, nagu video tulema pidi. Monteerimise võimalust aastal 1992 mul veel polnud.
Sellest ajast filmitud koduvideod paraku minu arhiivis säilinud pole.
1992.a tutvusin kahe toreda soomlasega: Maija-Sisko Satokangase (YLE ametiühingu liider) ja Lauri Niemeläga (YLE TV2 loodussaadete toimetaja). Lauri tegi Lahemaa Rahvuspargis loodusfilmide sarja "Luonto on vielä meidän" esimest osa "Kansallispuistossa".
Tänu Laurile sain proovida YLE2 montaažistuudios oma hilisemat reisivideot kokku monteerida.
Edaspidi olen kasutanud mitmeid pihukaameraid. Alguses miniVHS, HI8 meediumitele salvestavaid ning hiljem uuemat tehnoloogiat - miniDV kassetile salvestavaid aparaate. Peamiselt tegin matka- ja reisivideoid, sekka mõni koduvideo.
Monteerimine toimus läbi videomagnetofoni, kus kaameralt mängis maha originaanalvideo ja muusikakeskusest tuli juhtmepundar, mis tõi videomaki helikanalisse audiosignaali. Selliselt primitiivselt siis toimus mu elutoa põrandal montaaž.
Kaks laenatut videokaamerat olen ka korralikult hukka saatnud. Põhjuseks veest ja niiskusest tingitud probleemid. Laenatud asjadega kipub nii minema jah...
Kui 2001.a Rakvere Põhikooli tööle asusin, siis algas uuem ajastu minu videotöödes. Oli olemas pihukaamera Panasonic NV-GS17, mis oli tõeliselt hea tööloom! Tegin tutvust ka tarkvaraga, millega monteerida filmitut.
Nagu paljudele algajatele kohane, oli ka minul esimeseks montaažitarkvaraks WINDOWS XP MovieMaker. Ajapikku jäi see tarkvara minu soovidele jalgu ja avastasin uusi: ULEAD, PINNACLE, SONY VEGAS. Muidugi nende vanemaid versioone. Praeguseks on nendel tarkvara ka kobedalt arenenud.
Samas koolis tegin esimese muusikavideo KANA (Ans. KALA "Mu pruut" ainetel) ning 15minutilise lühifilmi "Halb päev".
Aastal 2006 lõpus puutusin kokku profimaailmaga. Saatus viis mind kokku LineFilmi omaniku Mati Metsjõega, kelle abil sain tarkusi juurde nii teoorias kui praktikas. Selle eest Matile suur tänu!
13. veebruar 2008 linastus esimene pikem mängufilm "Ohtlik avastus", mida pean uueks tasemeks enda operaatoritöös ja montaažikogemuses.
